reede, 2. märts 2018

Minu rahvariiete käised

Pühalepa käised - iseloomustav sõnapaar on pitside vaheldumine. Minu jaoks kindlasti ka kurrutamine, sest mul polnud õrna aimugi, kuidas seda teha tuleb. Ja siis veel tuleb ju ka nööp ise taha. Ohoo. Päris põnev. Linase kanga ostsin Karnaluksist, 2 meetrit, sellega loodan valmis saada nii käised, põlle kui tanu. Käiste esi ja taga tükil kanga kulu: 80 cm (laius) x 33 cm (kõrgus).
Lõigete tegemine oli ka tore, sest rahvariietel polegi lõikeid. Kõik tükid on lihtsalt tükid, ilma kaarteta. Vot nii neid vanasti tehtigi. Lugesin infot ka siit ja siit.

Kurrutamine. Kurrutada tuli varruka otsad ning esiosal esitükk ning taga osal keskmine osa. Vaatasin mõtteid ka siit.
Tugeva, nr 30, niidi ajasin kahekorra ning 0,4 mm kauguselt üleäärest ajasin I kurruniidi sisse, äärtesse jätsin 4 cm. Ajada tuli 4 rida neid niite (vahed üksteisest 0,5 mm) ja mis peamine, kõik tuli ajada ühte moodi, ühe kauguselt. Siis tõmbasin kõik ühepikkuselt krousi ning tegin niitidele sõlmed peale. Nüüd sättisin kõik kurrud nõela abiga ühekaugustele, suht tihedalt kokku.

Krae. Lõikasin linasest kangast välja krae osa 53 cm x 20 cm; valmismõõdud on 51 cm x 8 sm. Kinnitasin käsitsi käiste ülaosale ning käsitsi õmblesin külge 2,5 cm laiuse pitsi. Pitsi tuleb õmmelda nii, et see ei oleks pingul, vaid ikka on nagu lõdvalt. Esikinnis. Selle pikkus on 14 cm. Tegin kinnituseks ka linasest niidist paela, millega tõmban kinni ülaosa lõhiku. Siin ka õpetus. Sinna tuleb ka sõlg, aga seda siis juba hiljem, kui olen selle õige leidnud mõnelt laadalt või kaubandusest. 
Varrukas. Minu varruka kanga tüki suurus on 70 cm (laius) x 50 cm (pikkus). Kurrutasin 60 sm keskelt ning kummasti äärest jätsin 5 cm kurrutamata. Varruka ülaosa kinnitasin kereosale nii, et ülevalt jäid 1,5 cm voldid, keskmisel osal siis 3 cm.
Varruka värvel. Kanga lõikasin välja 22 cm x 7 cm, valmismõõt 21 cm x 5 cm. Ma õmbleisin sinna äärde sikk-sakk paela, mis jättis vahva mulje sinna.

Pitsid. Ega neid ei olegi nii kerge saada, sest soov oli ikka ilusad pitsid käistele õmmelda. No käisin läbi poed, kust siis igast midagi ikka sain ka: Karnaluks, Kangas ja nööp, Kangadžungel, Valgevene pool.
Kui pitsid olemas, siis kinnitasin need käistele (tegin kõik käsitsi) ning kaunistasin aedpistes punase villase lõngaga. Mind aitas palju ka  Mari Sumera raamat "Eesti Rahvarõivad" - juhised ja lõikeskeemid.
Pitside õmblemisel tuli jälle jälgida, et need ei saaks külge õmmeldud pingsalt, vaid ikka nagu lohvalt, jääb loomulikum ja ilusam. 

Õlalapp. Kangatüki suurus 30 cm x 7 cm, valmismõõdud 14 cm x 6 cm. See tuleb kahekorra teha. Ma õmblesin äärde väikese sikk-sakk paela, mis on lõbus valge ja punase täpiline.

Nööbi tegemine. Ümber pliiatsi keerasin 40 keerdu, eks see sõltub niidi paksusest, mitu keerdu teha tuleks. Nüüd tegin nööpaugupistega ääre üle. Nööbile kanna tegemiseks tegin paar pikka pistet üle nööbi tagumise poole ning tegin selle ka kenasti nööpaugupistega üle. Selle võib teha nii ühe kannan kui ka risti. Ma tegin ühena ja sellega saan nüüd kinnitada käistele varruka värvli külge - vastu teen ka nööpaugupistena aasa, et saaks nööbi kinnitada vastasküljele.  

Pühalepa käised on valmis. Olen väga rõõmus ja uhke, sest need on mu enda tehtud! 
Võib olla mõne aja pärast teen veel ka punase lõngaga mõne rea juurde, sest nii on soovitus rahvariide raamatus. Aga see on juba lihtne tegemine. Juhheei!!!
Arvan, et mu rahvariietel on nüansse, mida võiks teisiti teha aga olen üsna veendunud, et ka vanal ajal oli neid nüansse küll ja küll. Peaaasi, et oleme teel ... et ei kao me rahvakunst kuhugi, kui ise seda väärtustada soovime.

Kommentaare ei ole: